Väga kosutav lugemine:
Automaatikainsener edendab oma harmoonilist elu
Tekst: Aive Herja(Bioneeri vabatahtlik kaasautor, Go Koda) Fotod: Kalev Lilleorg
http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-9343/Automaatikainsener-edendab-oma-harmoonilist-elu
Ideaal on nii lihtne: «Harmoonia tähendab kooskõla ja seda mitte üksnes muusikalises mõttes,» märgib 11 aastat muusikat õppinud Riina. Harmoonia on ka looduses, inimeste vahel ja kõikjal meie ümber. Kui me vaid tahame!
On olnud aegu, kus Riina Quak pani igal hommikul selga kostüümi, klapitas juurde siidsalli ning tõttas oma kabinetti. «Endagi üllatuseks jõudsin ühel hetkel arusaamisele, et ei taha enam töötada kontoris iga päev üheksast viieni. Aga tee äratundmisest teadmiseni, mida tegelikult tahad, võib olla päris keeruline.»
Seisame Viimsi mõisa endise karjakastelli sajanditevanuste müüride vahel, kuhu 21. sajandil kogunevad terveid eluviise väärtustavad inimesed. Siin asub Harmoonikum, harmoonilise elu klubi. Ja siin kohtumegi naisega, kellest töö programmeerija, tarkvarakonsultandi, koolitaja ja personalijuhina tegi oma elu ausa programmeerija. Saage tuttavaks, Riina Quak (49).
Lapsena kasvatas Riinat peamiselt vanaema Marie, tähelepanuväärne naine. Endise haridustöö eesrindlasena pani ta oma õpilased mängleva kergusega vene keelt rääkima, tema näidistunde tuldi vaatama kaugemaltki. Rahvamaja juhatajana organiseeris ta külapidusid, lavastas näitemänge ja juhatas laulukoore.
«Usun, et just vanaemalt olen pärinud organiseerimisvõime, ettevõtlikkuse, pealehakkamisjulguse ja oskuse, mida tänapäeval nimetatakse out of box thinking,» arutleb Riina. Isegi kokkamises ja õmblemises olevat neil sarnane loominguline lähenemine.
Riina insenerist isa suri, kui tüdruk oli kõigest pooleaastane. Matemaatika- ja füüsikaõpetajast ema õppis ümber programmeerijaks. «1960ndate lõpul võtsid arvutid palju ruumi, aga mälu oli neil praktiliselt vihmaussi oma. Iga biti puhul tuli mõelda, millisesse mälupessa see tõsta, et midagi liita, lahutada, korrutada või jagada. Juhtpaneelil vilkusid lambikesed ja printerid plagisesid. See oli huvitav,» meenutab emaga tööl kaasas tilpnenud Riina.
Ju need elamused jätsid temasse päris sügava jälje, sest muusikakeskkoolist põrutas ta otse TPIsse ehk praegusesse tehnikaülikoolija süvenes automatiseeritud juhtimissüsteemidesse. «Õpingud konservatooriumis oleks olnud asjade loomulik käik, aga oma võimeid realistlikult hinnates mõistsin, et Tiia Loitme kaliibriga koorijuhti poleks minust saanud,» naerab Riina.
Muusikaõpetaja perspektiiv ei tundunud eriti atraktiivne ja kui matemaatikaõpetaja ka veel takka õhutas, läksidki paberid TPIsse.
Eestis tagasi: «Ma pole kunagi arvanud, et Eestis on paha või et mujal on parem. On lihtsalt teistmoodi. Ja mõnda aega on seda huvitav kogeda.»
Elu ohjad enda kätte
Muusikatüdrukuna kartis Riina, et peab ülikoolis tõsiselt pingutama, et oma nutti tõestada. Ta võttis end nii kokku, et esimesel kursusel olid kõik puha viied ja teenis sellega nõukaaja kohta müstilise võimaluse õppida välismaal!
Tubli tudeng saadeti Moskva kaudu Saksamaale Karl-Marx-Stadti tehnikaülikooli tehnilist küberneetikat ja automatiseerimistehnikat õppima. «Paraku võtsid õpingud ootamatu suuna tööstusrobotitele ja vooluliinidele, mis mind ei vaimustanud, pigem hirmutasid. Kaks aastat pidasin siiski vastu, vähemalt saksa keele sain selgeks,» ohkab Riina.
Kodumaale tagasipöördumine aga ei olnudki niisama lihtne. «Üle noatera pääsesin eksmatist ja riigireeturiks tembeldamisest. Olukorra päästis õigeaegne meheleminek ja poeg Lauri,» muigab Riina. «Peagi sündis ka tütar Liis. Õnneks on mul tubli ema, kes on alati olnud valmis lastehoidmises abistama.»
Nüüd on Lauri 26- ja Liis 25aastane ning tõsiasi, et inseneridiplomini jõudmiseks kulus kokkuvõttes kaheksa aastat, on Riinal peaaegu meelestki läinud.
Endistel tööpostidel: Riina ütleb, et kõik tema eelmised tööd on olnud väga huvitavad ja omas ajas väga õigel kohal. Aga siiski pole see kõik võrreldav praeguse hingerahu ja meeleseisundiga, kui kogu elu tundub olevat täpselt paika loksunud.
Ülikoolist suunati Riina tööle spetsialiseeritud autotranspordibaasi, kus väike arvutigrupike tegeles prügiautode sõidulehtede töötlemisega. Seal polnud Riinal midagi peale hakata. «Esialgu olin nördinud, sest tundsin end ebavajalikuna. Teisest küljest olid seal ideaalsed enesetäiendamise võimalused, palju vaba aega ja vabadus osaleda erinevatel kursustel,» räägib Riina.
Pärast kohustusliku suunamisaja lõppu suunas naine end ise ümber. «Üks NSVLi-Rootsi ühisfirma otsis programmeerijaid ja tundsin, et vot sinna tahan minna. Kahtlesin, kas mind võetakse, sest mul puudusid ju igasugused programmeerimise kogemused, aga mõtlesin, et olen õppimisvõimeline. Võtsin julguse kokku, kandideerisin ja mind võetigi.»
Nii sattus ta ühte 90ndate suuremasse IT-firmasse, Baltic Computer Systemsisse, kus töötas programmeerija, tarkvarakonsultandi, arvutikoolitaja ja personalijuhina kokku kümme aastat. Küllap oleks jäänud kauemakski, kui ...
«See juhtus ühes tavalises Tartu külalistemajas,» alustab Riina lugu, kuidas ta ootamatult oma hingesugulase otsa komistas. Norra matemaatikadoktor Ewald (52) oli tulnud nädalaks Tartu ülikooli kolleege külastama ja loenguid pidama. «Tutvusime hommikusöögilauas. Kui teda õhtul taas külalistemajas kohtasin, siis mõtlesin, et heldeke küll, ta on esimest korda Eestis ja keegi ei viitsi talle Tartut näidata ega Eesti eluolu tutvustada.»
Riinal läks süda haledaks. Nii jõudsidki nad Wilde pubisse juttu ajama ja pärast kolmandat-neljandat Iiri kohvi selgus, et Ewald on tema hinge teine pool ... ja peatne abikaasa.
Need keerulised olulised valikud
Otsus Norrasse elama minna ei tulnud kergelt, Riina kõhkles jupp aega. Tal olid ju teismelised lapsed ja hea töökoht. Aga Ewaldi töö oli Norras ja kahe maa vahel pendeldamine tundus ei liha ega kala. «Leidsin tuge tarkuseterast, et kui oled leidnud inimese, kellega soovid veeta oma ülejäänud elu, siis tee kõik, et see ülejäänud elu algaks KOHE.»
Seepeale otsustatigi koos Norra kasuks, arvates, et Riinal on IT-spetsina seal lihtsam mõistlikku tööd leida kui Ewaldil Eestis. Aga ei, poolteist aastat oli vaikus. «Olin enne olnud pere toitja, kuid siis muutusin äkki koos lastega ülalpeetavaks. Rääkimata puudulikust eneseteostusest,» meenutab Riina raskeid aegu.
Sattunud juhuslikult kuulutusele, mille kaudu Norra riik kutsus inimesi tulevaste riigiametnike kursustele, leidis Riina end lõpuks töötamas IT-tugiisikuna Norra riigikontrollis. «Mul vedas. See oli prestiižikas ja hästi makstud töökoht, kuigi töö oli rutiinne ja minu initsiatiivi kiputi summutama.»
Kuna töö kogu ta ajupotentsiaali rakendusse panna ei suutnud, jäi aega unistamiseks, mida hakata eluga peale Eestis, kui nad siia tagasi peaksid tulema. Riina luges, surfas netis ja leidis, et mujal maailmas on üks huvitav amet – life coach ehk elutreener. See nõustaja oskab aidata, kui tunned, et tahad midagi enamat sellest, mis sul on, aga ei tea täpselt, mis see on ja kuidas selleni jõuda.
See tundus Riinale nii huvitav, et ta võttis ette põhjalikumad õpingud, et edaspidi peale iseenda teisigi abivajajaid aidata.
Kuna Ewald on juurtelt hoopis sakslane, kes oli Norraga seotud vaid tööalaselt, võetigi viimaks vastu otsus tulevik hoopis Eestiga siduda. Saatus ulatas abikäe ja Ewald sai ühe euroliidu teadusprojekti raames siia tööle. «Oleme tõesti Euroopa Liidule väga tänulikud!» naerab Riina.
Sel sügisel tähistavad Riina ja Ewald kümnendat pulma-aastapäeva. «Ta on mu kahe vanema lapse eest hoolitsenud justkui omade eest. Tundus ebaõiglane, et tal päris oma last pole. Eks ma olin siis juba kõvasti üle 40, aga kõik läks hästi ja nüüd ongi meie perekonnas kasvamas viieaastane pesamuna Sophie Karoliine.»
Elu loksus paika
Riina panustab heameelega oma energiat kohaliku elu edendamisse. Sealt siis sündiski koos teise tegusa Viimsi naise Ene Lillega idanema pandud mõttest Harmoonikum.
Ene oli proovinud igasuguseid spaasid ja paljudes pettunud, neis, kus polikliiniku-stiilis ruumides osutati külma konveierteenust ja määriti peale keemiat. Kuna see oli nii ebameeldiv, tekkis tal idee hakata pakkuma midagi naturaalset, personaalset ja ehedalt eestimaist. Kahe naise ühise mõttetöö käigus kavandati ökospaa juurde ka köögi- ja söögipool ning hiljem lisandus aktiivne «misjonäritöö» koolituste näol. Nüüd on Harmoonikum juba tunnustatud tegija, kus käib koos palju ammuseid fänne ja tuleb aina juurde ka uusi austajaid.
Riina tõdeb, et oma äri esitab väljakutseid, kuid pakub vastu ka palju hüvesid. «Kõige rohkem vaimustab mind praeguse elukorralduse juures vabadus, mille puudus mind kontoritöö juures ahistas. Teised on autodega hommikuses ummikus, meie abikaasaga loeme hommikulauas ajalehti, joome kohvi ja arutame maailmaasju. See, et saan jalgsi tööle minna, on ühtaegu trenn ja privileeg, mida kaifin. Rääkimata sellest, et saan ise sättida, millal puhkust võtan.»
Harmoonikumi perenaine: «Siin majas keerleb kõik harmoonia ümber. Inimese keha, hinge ja vaimu harmoonia, inimestevaheline harmoonia, inimese ja looduse harmoonia. Kui anatoomiaga tegeldakse teatavasti anatoomikumis, siis kuidas kutsuda maja, kus tegeldakse harmooniaga? Loomulikult Harmoonikum!»
Rasketel hetkedel tuletab Riina endale meelde, et ükski olukord elus pole läbinisti halb. «Olen tagantjärele tarkusega avastanud, et ka kõige halvem olukord võib tegelikult olla suur õnn. Lihtsalt saad sellest alles hiljem aru,» mõtiskleb ta. Kõigi soovide täitumine on tema sõnul reaalne. «Inimesed üldjuhul ei võta aega mõtlemiseks, mida nad tegelikult tahavad. Soovin, et kõik tegeleksid regulaarselt konstruktiivse unistamisega, sest õnnelik olemine on protsess, mida nautida, mitte eesmärk, mida saavutada.»
Kuidas tunda ära hingesugulane?
«Kõhutundega!» on Riinal lihtne vastus varnast võtta. «Eks ma ikka kahtlesin selles tundes kaua ja otsisin tõestusmaterjale. Kuna olin juba korra abielus olnud, siis olin umbusklik. Mõnda aega suhtlesime tihedalt meili teel. Lõpuks käisin Norras tema juures luurel, et vaadata, kas see kõik, mis ta mulle on rääkinud, ikka vastab tõele. Tutvusin tema sõpradega ja tegin korteris visuaalse vaatluse,» naerab Riina. «Kõik tundus lihtsalt liiga ilus, et tõsi olla. Kartsin, et kusagil peab mingi konks olema, kuid pole seda siiani leidnud.»
--------------------------------------------------------------------------------
06 November 2010
10 January 2010
Uus aasta seadusandluses
Ettevõtjaile olulisemaid muudatusi õigusaktides 2010 algusest
http://www.koda.ee/index.php?id=46696
Aastas on traditsiooniliselt kaks kuupäeva, mis erinevad teistest selle poolest, et just siis jõustub tavapärasega võrreldes oluliselt rohkem erinevaid õigusakte, nende muudatusi või täiendusi. Need on 1. juuli ning 1. jaanuar. Mõlema kuupäeva läheduses oleme oma liikmetele juba mitu aastat pannud kokku ja saatnud ka ülevaate just nendest muudatustest, mis meie hinnangul ettevõtjatele ehk kõige olulisemad on. Nii ka sel korral.
Kuigi ka tänavusel aastavahetuse perioodil jõustuvate õigusaktide või nende muudatuste hulk on märkimisväärselt suur (üle 400 s.h seaduseid ligi 200) on üsna paljud neist siiski pigem redaktsioonilised ning ettevõtjaile suuri muudatusi kaasa ei too.
Arvestatav hulk muudatusi seondub Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ühendamisega Terviseametiks ning Politseiameti, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ümberkorraldamise ja ühendamisega Politsei- ja Piirivalveametiks. Samuti korraldatakse 1. jaanuarist ümber Taimetoodangu Inspektsioon Põllumajandusametiks, millega ühendatakse ühtlasi piirkondlikud maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo.
Muudatustest kindlasti olulisemad ning sisukamad on mitmete maksuseaduste muudatused (käibe- ja maamaksuseadus) samuti aktsiiside ja keskkonnatasudega seonduvad muudatused ning mõned päevad enne aastavahetust jõustuv EL teenuste direktiivi rakendamise seadus jne.
Alltoodud nimekiri sisaldab seaduseid, milles tehtud muudatused ettevõtjate jaoks kindlasti olulised. Lisatud on nii otselink vastavale õigusaktile Riigi Teataja õigusaktide andmebaasis (link pärast muudatuste jõustumist kehtivale terviktekstile) ning muudatustele.
Loetelu olulisematest õigusaktidest, milles jõustusid hiljuti või jõustuvad aastavahetusel muudatused:
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13242031
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196585 ja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240194
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Muudatused seonduvad nii aasta keskel kui ka aasta lõpul vastu võetud aktsiisimäärade tõstmisega (sigaretid, alkohol ja vedelkütused).
Näiteks pliivaba bensiini aktsiisimäär on jaanuarist senise 6228 krooni asemel 6615 krooni 1000 liitri kohta. Diislikütuse aktsiisimäär on 5787 krooni asemel 6148 krooni ning eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 1056 krooni asemel 1736 krooni1000 liitri kohta.
Alkoholiseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246647
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240188
Muudatused jõustusid 20.12.2009
Peamine muudatus seaduses puudutab võimalust Eestis toimuval näitusel ja messil tutvustada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki ning sellisel juhul ei kohaldata siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab ühendusevälise riigi nõuetele.
Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245846
Seadus jõustus: 28.12.2009
Euroopa Liidu teenuste direktiivi laiem mõte on edendada teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ning sellest tulenevalt on loodud/loomisel kõigis Euroopa Liidu riikides nn ühtne kontaktpunkt, kas siis ainult interneti-põhine või ka füüsiline infopunkt, kus kaudu on ligipääs kogu vajalikule teenustega seotud informatsioonile, võimalik taotleda lube, litsentse jms. Ehk lühidalt, vähendada oluliselt halduskoormust ning lihtsustada erinevatest riikidest ettevõtjatel ühe konkreetse infopunkti kaudu saada kogu vajalik teave. Eestis on selleks netiportaal www.eesti.ee
Keskkonnatasude seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197246
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196585
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Muudatused mõjutavad enam riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärasid ning saastetasumäärasid, mis võeti vastu juunis, koos riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seotud seaduste muutmise seadusega.
Käibemaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13237538
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13236840
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Peamised muudatused seonduvad teenuse käibe tekkimise koha määratluse muutumisega (eelkõige puudutab ettevõtjaid, kes osutavad teenust teise liikmeriigi ettevõtjatele), teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamisega (tagastustaotlus esitatakse Eesti maksuhaldurile) ning käibemaksutagastusega müügi (tax free) piirmäära langetamisega 2000 kroonilt 600 kroonile. Muudatustest pikemalt kirjutasime ka novembri Teatajas nr 19 http://www.koda.ee/failid/Teataja_19_2009_pisike.pdf
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249309
Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249266
Käibedeklaratsiooni vorm ja täitmise juhend
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249333
Lepitusseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240243
Seaduse jõustumine: 01.01.2010
1. jaanuaril 2010 jõustub uus seadus, mis puudutab vaidluste lahendamise korda lepitusmenetlusega. Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus erapooletu isik (lepitaja, nt notar, advokaat) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus tsiviilasjas. Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele ka omapoolse lahendusettepaneku. Lepitusläbirääkimised ei ole avalikud. Lepitusmenetlust saab rakendada juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest (nt lepingust) ning on lahendatav maakohtus.
Maamaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13255586
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13252449
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Kuigi maamaksuseaduse muudatused jõustuvad samuti 1. jaanuarist, avaldub nende vahetu mõju alles veebruari keskpaigast. Nimelt ühildatakse muudatustega maksukohustuse täitmise tähtaeg füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Seega on võimalik juba füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise ajal teada, millises summas maamaksukohustus täitmisele kuulub ja maksuhalduril on võimalus pakkuda enammakstud tulumaksu tagastustaotluse kinnitamisel valikuvõimalust jätta konkreetne summa isikule tagastamata (nõuded tasaarvestada).
Loobutud on ka senisest maksusumma kolmeks osaks jagamisest. Kolme tähtpäeva asemel antakse kaks tähtpäeva ja summaline piirmäär 1000 krooni, millest väiksema või võrdse summa peab maksukohustuslane ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks). Esimeseks tähtpäevaks tuleks samuti tasuda üle 1000 kroonise maksusumma puhul vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks (1. oktoobriks).
Maamaksu määramise alampiiri tõuseb 20 kroonilt 50 kroonile ning samuti tõuseb intressinõude alampiir. Muudatuse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.
Notariaadiseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235622
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13183123
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Avaliku dokumendi apostille’ga kinnitamise ainupädevus antakse seadusemuudatuse kohaselt notaritele alates 1. jaanuarist 2010. Notari juures dokumendi kinnitamine apostille’ga hakkab maksma mõnevõrra rohkem kui praegu, s.t 230.- krooni asemel 350.- krooni.
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Eesti avaliku dokumendi tunnistuse ehk apostille’ga kinnitamise ja kehtetuks tunnistamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13184864&id=13238335
Raamatupidamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235363
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234667
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Raamatupidamise seadust täiendatakse 1 jaanuarist 2010 sätetega, mis reguleerivad majandusaasta aruande elektroonilist esitamist ja taksonoomiat. Muudatustega taotletakse eri ametkondadele äriühingute poolt andmete esitamise lihtsustamist ning luuakse ühtne elektroonsel baasil töötav süsteem, mille kaudu ettevõtjad saavad oma majandusaasta aruandeid ning muid nõutuid andmeid esitada. Ühtne aruandlusvorm ja -keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis ning kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja erinevates asutustes, vajaduseta samu andmeid mitmel korral eri asutustele esitada. Kehtestatakse topeltandmete küsimise keeld, mille kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalike ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiale vastavate andmete esitamist, mis raamatupidamiskohustuslane on seaduses sätestatud korras esitanud majandusaasta aruandega avaldamiseks registrile. Täiendav info: http://www.easb.ee/?id=60248
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Majandusaasta aruande taksonoomia
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13235363&id=13248651
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249900
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13243927
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Seaduse muudatuste peamiseks mõtteks on tõsta Eest majanduskeskkonna läbipaistvust ja usaldusväärsust ning sellest tingituna täiendatakse kohustatud isikute hoolsuskohustusnõudeid, seda ennekõike kolmandatest riikidest pärit isikutele, kelle suhtes esineb rahapesu kahtlus. Samuti antakse majandustegevusregistrile õigus kustutada registreering, kui rahapesu andmebüroo esitab vastava taotluse teenusepakkuja suhtes, kes on rikkunud rahapesu tõkestamise nõudeid.
Riigilõivuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13250357
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240182
Muudatused jõustusid 20.12.2009
Täpsustatakse muuhulgas õnnemängu ja toto tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise puhul riigilõivu tagastamist.
Toiduseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13255244
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245860
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
1.jaanuarist 2010 muudetakse senist kehtivat ettevõtete kontrollimise rahastamise süsteemi, mille kohaselt muutuvad kulud toidukäitlejale reaalsete toimingute põhiseks. Kui seni tuli igal toidutööstusel või toitlustajal maksta riigilõivu ka siis, kui kontrolli tegelikult tema juures ei käinud, siis uuest aastast tuleb tasu maksta vaid teostatud järelevalvetoimingute eest. Ühe kontrollija käigu hind ei küündi edaspidi üle 1000 krooni. Kui ettevõtet kontrollib mitu inimest, siis arvestatakse hinda iga ametniku kohta eraldi.
Teine toiduseaduse muudatus puudutab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistajaid, töötlejaid ja turuleviijaid. Edaspidi on neil kohustus esitada majandustegevuse registri registreerimistaotluses lisaandmed, milliseid materjale ja esemeid ettevõtja tegevus hõlmab. Selle nõude eesmärk on võimaldada Veterinaar- ja Toiduametil saada järelevalve teostamiseks paremat ülevaadet sellel alal tegutsejatest. Lisaandmeid ei pea aga esitama need, kes toidukäitlejana peavad vastavalt toiduseadusele oma ettevõttest teavitama või olema tunnustatud, sest siis toimub järelevalve juba niigi toiduahela tavapärase järelevalve käigus.
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2010. aastaks
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13248077
Tulumaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246182
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234657 ja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240207
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Peamised muudatused seaduses seisnevad tegelikult varasemalt kavandatud maksumäära langetamise ja maksuvaba tulu suurenemise peatumises. Nii jääb ka järgmisel aastal tulumaksumääraks 21% ja maksuvaba tulu määraks 27 000 krooni aastas.
Seadusest jäävad välja sätted, mille kohaselt on maksustamisperioodil õppelaenu intresse tasunud residendist füüsilisel isikul (või alla 26 aasta vanuse isiku puhul tema vanemal) õigus arvata tasutud intressid maha sama aasta maksustatavast tulust. Samuti ei ole füüsilisel isikul enam õigust arvata maksustatavast tulust maha ametiühingule maksustamisperioodil tasutud sisseastumis- ja liikmemaksu. Muudatused puudutavad 2010 tasutavaid intresse ja makseid, mida deklareeritakse 2011 alguses.
Äriseadustik
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13252418
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234667
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Kuna 2010 aasta algusest hakatakse majandusaasta aruandeid esitama elektroonselt, siis koos raamatupidamise seaduse muutmisega täiendatakse ka äriseadustikku. Muudatuste kohaselt tuleb majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada elektrooniliselt alates 1. jaanuarist 2010. Seadusemuudatus ja uus veebirakendus võimaldab juhatusel volitada ka teist isikut, nt raamatupidajat, nii aruande andmete sisestamiseks kui esitamiseks. Samas võib juhatus ka ise andmed sisestada ja esitada. Samasuguseks jääb majandusaasta aruande allkirjastamise ja kinnitamise üldine protseduur äriühingu tasandil.
Uue 2010. aastast rakenduva majandusaasta aruande esitamise süsteemiga luuakse võimalus majandusaasta aruanne koostada, alla kirjutada ja auditeerida ka aruande esitamise süsteemi veebirakenduse abil. See muudatus peaks lihtsustama aruannete koostamist paljude ettevõtete jaoks. Täiendav info: http://www.easb.ee/?id=60248 ja http://xbrl.eesti.ee/index.php/Esileht
Juhul kui mingil põhjusel seaduse või määruse terviktekst või muudatused ei avane, soovitame kasutada otsinguks Riigi Teataja elektroonilist õigusaktide andmebaasi https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=search-form
Kõikide õigusaktide nimekirja, milles jõustub 1. jaanuari seisuga muudatusi näete siin: http://www.koda.ee/failid/010110aktid.pdf
Käesoleva ülevaate võite endale alla laadida ka .doc failina siit: http://www.koda.ee/failid/Muudatused_01.2010final.doc
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
http://www.koda.ee/index.php?id=46696
Aastas on traditsiooniliselt kaks kuupäeva, mis erinevad teistest selle poolest, et just siis jõustub tavapärasega võrreldes oluliselt rohkem erinevaid õigusakte, nende muudatusi või täiendusi. Need on 1. juuli ning 1. jaanuar. Mõlema kuupäeva läheduses oleme oma liikmetele juba mitu aastat pannud kokku ja saatnud ka ülevaate just nendest muudatustest, mis meie hinnangul ettevõtjatele ehk kõige olulisemad on. Nii ka sel korral.
Kuigi ka tänavusel aastavahetuse perioodil jõustuvate õigusaktide või nende muudatuste hulk on märkimisväärselt suur (üle 400 s.h seaduseid ligi 200) on üsna paljud neist siiski pigem redaktsioonilised ning ettevõtjaile suuri muudatusi kaasa ei too.
Arvestatav hulk muudatusi seondub Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse ühendamisega Terviseametiks ning Politseiameti, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, Piirivalveameti ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ümberkorraldamise ja ühendamisega Politsei- ja Piirivalveametiks. Samuti korraldatakse 1. jaanuarist ümber Taimetoodangu Inspektsioon Põllumajandusametiks, millega ühendatakse ühtlasi piirkondlikud maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo.
Muudatustest kindlasti olulisemad ning sisukamad on mitmete maksuseaduste muudatused (käibe- ja maamaksuseadus) samuti aktsiiside ja keskkonnatasudega seonduvad muudatused ning mõned päevad enne aastavahetust jõustuv EL teenuste direktiivi rakendamise seadus jne.
Alltoodud nimekiri sisaldab seaduseid, milles tehtud muudatused ettevõtjate jaoks kindlasti olulised. Lisatud on nii otselink vastavale õigusaktile Riigi Teataja õigusaktide andmebaasis (link pärast muudatuste jõustumist kehtivale terviktekstile) ning muudatustele.
Loetelu olulisematest õigusaktidest, milles jõustusid hiljuti või jõustuvad aastavahetusel muudatused:
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13242031
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196585 ja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240194
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Muudatused seonduvad nii aasta keskel kui ka aasta lõpul vastu võetud aktsiisimäärade tõstmisega (sigaretid, alkohol ja vedelkütused).
Näiteks pliivaba bensiini aktsiisimäär on jaanuarist senise 6228 krooni asemel 6615 krooni 1000 liitri kohta. Diislikütuse aktsiisimäär on 5787 krooni asemel 6148 krooni ning eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär on 1056 krooni asemel 1736 krooni1000 liitri kohta.
Alkoholiseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246647
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240188
Muudatused jõustusid 20.12.2009
Peamine muudatus seaduses puudutab võimalust Eestis toimuval näitusel ja messil tutvustada riiklikku alkoholiregistrisse kandmata alkohoolset jooki ning sellisel juhul ei kohaldata siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tarbijapakendi märgistamise nõudeid ekspordiks toodetud alkohoolse joogi suhtes, kui alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus vastab ühendusevälise riigi nõuetele.
Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245846
Seadus jõustus: 28.12.2009
Euroopa Liidu teenuste direktiivi laiem mõte on edendada teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ning sellest tulenevalt on loodud/loomisel kõigis Euroopa Liidu riikides nn ühtne kontaktpunkt, kas siis ainult interneti-põhine või ka füüsiline infopunkt, kus kaudu on ligipääs kogu vajalikule teenustega seotud informatsioonile, võimalik taotleda lube, litsentse jms. Ehk lühidalt, vähendada oluliselt halduskoormust ning lihtsustada erinevatest riikidest ettevõtjatel ühe konkreetse infopunkti kaudu saada kogu vajalik teave. Eestis on selleks netiportaal www.eesti.ee
Keskkonnatasude seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197246
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13196585
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Muudatused mõjutavad enam riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärasid ning saastetasumäärasid, mis võeti vastu juunis, koos riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seotud seaduste muutmise seadusega.
Käibemaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13237538
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13236840
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Peamised muudatused seonduvad teenuse käibe tekkimise koha määratluse muutumisega (eelkõige puudutab ettevõtjaid, kes osutavad teenust teise liikmeriigi ettevõtjatele), teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamisega (tagastustaotlus esitatakse Eesti maksuhaldurile) ning käibemaksutagastusega müügi (tax free) piirmäära langetamisega 2000 kroonilt 600 kroonile. Muudatustest pikemalt kirjutasime ka novembri Teatajas nr 19 http://www.koda.ee/failid/Teataja_19_2009_pisike.pdf
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249309
Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249266
Käibedeklaratsiooni vorm ja täitmise juhend
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249333
Lepitusseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240243
Seaduse jõustumine: 01.01.2010
1. jaanuaril 2010 jõustub uus seadus, mis puudutab vaidluste lahendamise korda lepitusmenetlusega. Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus erapooletu isik (lepitaja, nt notar, advokaat) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus tsiviilasjas. Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele ka omapoolse lahendusettepaneku. Lepitusläbirääkimised ei ole avalikud. Lepitusmenetlust saab rakendada juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest (nt lepingust) ning on lahendatav maakohtus.
Maamaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13255586
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13252449
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Kuigi maamaksuseaduse muudatused jõustuvad samuti 1. jaanuarist, avaldub nende vahetu mõju alles veebruari keskpaigast. Nimelt ühildatakse muudatustega maksukohustuse täitmise tähtaeg füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamise ajaga. Seega on võimalik juba füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise ajal teada, millises summas maamaksukohustus täitmisele kuulub ja maksuhalduril on võimalus pakkuda enammakstud tulumaksu tagastustaotluse kinnitamisel valikuvõimalust jätta konkreetne summa isikule tagastamata (nõuded tasaarvestada).
Loobutud on ka senisest maksusumma kolmeks osaks jagamisest. Kolme tähtpäeva asemel antakse kaks tähtpäeva ja summaline piirmäär 1000 krooni, millest väiksema või võrdse summa peab maksukohustuslane ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks). Esimeseks tähtpäevaks tuleks samuti tasuda üle 1000 kroonise maksusumma puhul vähemalt pool maksusummast, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud maksusumma tasutakse teiseks tähtpäevaks (1. oktoobriks).
Maamaksu määramise alampiiri tõuseb 20 kroonilt 50 kroonile ning samuti tõuseb intressinõude alampiir. Muudatuse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.
Notariaadiseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235622
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13183123
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Avaliku dokumendi apostille’ga kinnitamise ainupädevus antakse seadusemuudatuse kohaselt notaritele alates 1. jaanuarist 2010. Notari juures dokumendi kinnitamine apostille’ga hakkab maksma mõnevõrra rohkem kui praegu, s.t 230.- krooni asemel 350.- krooni.
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Eesti avaliku dokumendi tunnistuse ehk apostille’ga kinnitamise ja kehtetuks tunnistamise kord
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13184864&id=13238335
Raamatupidamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13235363
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234667
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Raamatupidamise seadust täiendatakse 1 jaanuarist 2010 sätetega, mis reguleerivad majandusaasta aruande elektroonilist esitamist ja taksonoomiat. Muudatustega taotletakse eri ametkondadele äriühingute poolt andmete esitamise lihtsustamist ning luuakse ühtne elektroonsel baasil töötav süsteem, mille kaudu ettevõtjad saavad oma majandusaasta aruandeid ning muid nõutuid andmeid esitada. Ühtne aruandlusvorm ja -keskkond teeb esitajale andmete sisestuse ja edastuse mugavamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht ja viis ning kord juba riigile esitatud andmeid saab ära kasutada kogu ulatuses ja erinevates asutustes, vajaduseta samu andmeid mitmel korral eri asutustele esitada. Kehtestatakse topeltandmete küsimise keeld, mille kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalike ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiale vastavate andmete esitamist, mis raamatupidamiskohustuslane on seaduses sätestatud korras esitanud majandusaasta aruandega avaldamiseks registrile. Täiendav info: http://www.easb.ee/?id=60248
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Majandusaasta aruande taksonoomia
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13235363&id=13248651
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13249900
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13243927
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Seaduse muudatuste peamiseks mõtteks on tõsta Eest majanduskeskkonna läbipaistvust ja usaldusväärsust ning sellest tingituna täiendatakse kohustatud isikute hoolsuskohustusnõudeid, seda ennekõike kolmandatest riikidest pärit isikutele, kelle suhtes esineb rahapesu kahtlus. Samuti antakse majandustegevusregistrile õigus kustutada registreering, kui rahapesu andmebüroo esitab vastava taotluse teenusepakkuja suhtes, kes on rikkunud rahapesu tõkestamise nõudeid.
Riigilõivuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13250357
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240182
Muudatused jõustusid 20.12.2009
Täpsustatakse muuhulgas õnnemängu ja toto tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise puhul riigilõivu tagastamist.
Toiduseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13255244
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13245860
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
1.jaanuarist 2010 muudetakse senist kehtivat ettevõtete kontrollimise rahastamise süsteemi, mille kohaselt muutuvad kulud toidukäitlejale reaalsete toimingute põhiseks. Kui seni tuli igal toidutööstusel või toitlustajal maksta riigilõivu ka siis, kui kontrolli tegelikult tema juures ei käinud, siis uuest aastast tuleb tasu maksta vaid teostatud järelevalvetoimingute eest. Ühe kontrollija käigu hind ei küündi edaspidi üle 1000 krooni. Kui ettevõtet kontrollib mitu inimest, siis arvestatakse hinda iga ametniku kohta eraldi.
Teine toiduseaduse muudatus puudutab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistajaid, töötlejaid ja turuleviijaid. Edaspidi on neil kohustus esitada majandustegevuse registri registreerimistaotluses lisaandmed, milliseid materjale ja esemeid ettevõtja tegevus hõlmab. Selle nõude eesmärk on võimaldada Veterinaar- ja Toiduametil saada järelevalve teostamiseks paremat ülevaadet sellel alal tegutsejatest. Lisaandmeid ei pea aga esitama need, kes toidukäitlejana peavad vastavalt toiduseadusele oma ettevõttest teavitama või olema tunnustatud, sest siis toimub järelevalve juba niigi toiduahela tavapärase järelevalve käigus.
Muudatustega seonduvad rakendusaktid:
Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2010. aastaks
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13248077
Tulumaksuseadus
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13246182
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234657 ja https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13240207
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Peamised muudatused seaduses seisnevad tegelikult varasemalt kavandatud maksumäära langetamise ja maksuvaba tulu suurenemise peatumises. Nii jääb ka järgmisel aastal tulumaksumääraks 21% ja maksuvaba tulu määraks 27 000 krooni aastas.
Seadusest jäävad välja sätted, mille kohaselt on maksustamisperioodil õppelaenu intresse tasunud residendist füüsilisel isikul (või alla 26 aasta vanuse isiku puhul tema vanemal) õigus arvata tasutud intressid maha sama aasta maksustatavast tulust. Samuti ei ole füüsilisel isikul enam õigust arvata maksustatavast tulust maha ametiühingule maksustamisperioodil tasutud sisseastumis- ja liikmemaksu. Muudatused puudutavad 2010 tasutavaid intresse ja makseid, mida deklareeritakse 2011 alguses.
Äriseadustik
Terviktekst: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13252418
Muudatused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234667
Muudatuste jõustumine: 01.01.2010
Kuna 2010 aasta algusest hakatakse majandusaasta aruandeid esitama elektroonselt, siis koos raamatupidamise seaduse muutmisega täiendatakse ka äriseadustikku. Muudatuste kohaselt tuleb majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitada elektrooniliselt alates 1. jaanuarist 2010. Seadusemuudatus ja uus veebirakendus võimaldab juhatusel volitada ka teist isikut, nt raamatupidajat, nii aruande andmete sisestamiseks kui esitamiseks. Samas võib juhatus ka ise andmed sisestada ja esitada. Samasuguseks jääb majandusaasta aruande allkirjastamise ja kinnitamise üldine protseduur äriühingu tasandil.
Uue 2010. aastast rakenduva majandusaasta aruande esitamise süsteemiga luuakse võimalus majandusaasta aruanne koostada, alla kirjutada ja auditeerida ka aruande esitamise süsteemi veebirakenduse abil. See muudatus peaks lihtsustama aruannete koostamist paljude ettevõtete jaoks. Täiendav info: http://www.easb.ee/?id=60248 ja http://xbrl.eesti.ee/index.php/Esileht
Juhul kui mingil põhjusel seaduse või määruse terviktekst või muudatused ei avane, soovitame kasutada otsinguks Riigi Teataja elektroonilist õigusaktide andmebaasi https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=search-form
Kõikide õigusaktide nimekirja, milles jõustub 1. jaanuari seisuga muudatusi näete siin: http://www.koda.ee/failid/010110aktid.pdf
Käesoleva ülevaate võite endale alla laadida ka .doc failina siit: http://www.koda.ee/failid/Muudatused_01.2010final.doc
Poliitikakujundamise- ja õigusosakond
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Subscribe to:
Posts (Atom)